|
|
Otava yo tõmbab Viljandi folgile läkiläki pähe
Marko Lepik , 6/2010
KOMPROMISSITUD FOLGITANTSUTAJAD: Muusikasõber Marko Lepik kiikab pisut rohkem kui kuu aja pärast algavale folgile. Ennäe! Seal on ka soome keelt meenutava nimega vene orkester Piiterist! |
Tänavusel Viljandi pärimusmuusika festivalil kaks korda üles astuva 2003. aastal sündinud kuueliikmelise Peterburi ansambli Otava yo liikmed on kompromissitud tantsutajad. Nad mängivad peaasjalikult vene rahvaviise, mis olid populaarsed nende vanemate noorusaastatel. Otava yo (Отава ё) kütab naha märjaks, aga läkiläkisid nad sellegipoolest peast ära ei võta. No ei võta.
Esinduslik maika
Nende kompromissitus tuleb ilmsiks, kui paneme tähele, et kuigi nende humoorikad tantsulood küündivad kohati peagu 180 löögile minutis, ja seega on neil ilmselt juba etteaste alguses väga-väga palav, on nende välimus alati laitmatu ja korrektne. Lõbusalt vene folkloori, punki, rokki ja maailmamuusikat kokku segava kollektiivi meesliikmeid ehivad tihtilugu stiilne karvamüts ja esinduslik maika.
Viimane on ilmselt mõeldud läkiläki alla koguneva tantsumuusikast vabaneva energia väljajuhtimise hõlbustamiseks. Bändi ainsat naisliiget ehib aeg-ajalt leninlik sonimüts. Kaks asja on kindlad – tänavuse festivali ööklubis kellegi nahk kuivaks ei jää. Polkat? Saab. Valssi? Ikka.
Mitte iga ansambli puhul ei ole oluline sedavõrd pikalt bändiliikmete välimusel peatuda. Otava yo puhul aitab see aga neid veel kuulmatagi neist juba hea ettekujutuse saada ja minna kontserdile õige häälestusega.
Kollektiiv ise ütleb, et nad püüavad mitte liialt tõsised olla. Ja see tuleb neil hästi välja – nad on suutelised ajama kuulajad-vaatajad mitte ainult tantsima, vaid isegi naerma ka siis, kui nood vene keelt sugugi ei mõista. Nii ongi nad hullutanud kuumaverelisi lõunarahvaid – mehhiklasi ja lätlasi – ning siirduvad Eestist otse Prantsusmaale ja Poola kontserte andma.
Russian beat
Mullu teatas kollektiiv oma fännidele, et on teinud tähtsa avastuse. Nimelt sai bänd 2009. aasta teisel poolel valgustuse osaliseks. Nad said lõpuks aru, millist muusikastiili nad tegelikult viljelevad. Kui enne seda püüdsid nad end määratleda küll folgi, küll folk-rokina, ning internetis on neile püütud omistada isegi iiri folgi stiili, siis praegu kasutavad nad oma muusikastiili määratlusena terminit russian beat.
Kõlapildilt meenutab too kohati mõne aasta eest tuule tiibadesse saanud ja üle ilma ka valgete plastikseinte ja neoonvalgustitega klantsklubidesse murdnud balkan beat’i, mis ühendab balkani rahvaste pärimusmuusika nüüdisaegsete roki- ja poprütmidega. Mõlemale stiilile on omane üks tänavusele pärimusmuusika festivalile eluliselt tähtis joon – need panevad iga normaalse inimese selgroo alaosa vibreerima sagedusel, mis muudab paigalseismise keeruliseks, kui mitte võimatuks.
Nalja ja mürtsu nigu külakõrtsus
Nii nagu kostüümid, räägivad laulude pealkirjad enda eest. Kui esimesed kirjeldavad suurepäraselt loodavat muusikalist meeleolu, siis teised näitavad ansambli pärimuslikus sünniloos tähtsal kohal oleva soome rahva kombe kohaselt öeldes ansambli tõelist “sisu”. Esimese grupi näiteks on “Kadrill”, “Soome polka” ja “Petrovi valss”. Pealkirjad “Dima ja Petja”, “Sepa poes”, “Oli kord vanamemmel hall kitseke” ja “Laserilaul” annavad aga aimu, et kuulajat ei oota sugugi ainult uinutavad klassikalised käsitlused vene rahvalauludest.
On tõsi, et Otava yo esitab ka vaiksemaid lugusid, kuid enamasti teevad nad nalja ja mürtsu. Nii nagu seda kunagi külakõrtsides tehti. Ja Otava yo teeb seda professionaalselt.
Alguses jäi veel ütlemata, et Gruusias, Aserbaid˛aanis ja Armeenias populaarset lezginka’t saab ka. Aga prantsuse gavotti? Lõdva randmega – lihtsalt läkiläkiga.
* * *
Bändi sünniloo kaks versiooni: viisakas ja see teine
Bändi sünnilugusid tundub olevat kaks. Üks on ametlik ja viisakas. Teine on aga folkansamblile iseloomulikult pärimuslikku laadi. Esimese kohaselt ilmus grupp Otava yo ilmavalgele 2003. aastal ja täiesti spontaanselt. “Siis me veel ei teadnud, et sellest saab iseseisev kollektiiv,” on ansambli liikmed öelnud. Kõik bändi liikmed mängisid toona teistes tuntud rahvamuusikagruppides nagu Reelroadъ ning Skazy Lesa (Сказы леса). Uuest ühisprojektist sai väljund nende rakendamata ideedele ja kaasakiskuvale energiale. Ja jumal tänatud.
Teise versiooni järgi, mis on ka ühe laulu sisse pandud, sai Dimal ja Petjal raha otsa ning nad läksid Helsingisse, et miinus 46-kraadises pakases tänaval mängides lisaraha teenida. Ja see hakanud neile hoolimata kogetud raskustest sedavõrd meeldima, et Venemaale tagasi jõudes jätkati seda tegevust sõpradega Peterburis ühe apteegi ees.
Ansamblil on ilmunud kaks plaati. 2006. aastal üllitatud kauamängiv “Apteegi all” sisaldab suures osas instrumentaalpalasid, mida nad ühel apteegi ees antud tänavakontserdil esitasid. Viimane, 2009. aastast pärinev “Elasid kord” toob meieni humoorikate sõnadega uudisrahvalaule ja lähiminevikust pärit populaarseid folkviise. Kuigi osal neist on isegi nüüdisaegsed autorid, peetakse neid tänu oma laialdasele tuntusele juba täieõiguslikeks rahvaviisideks.
Otava yo MySpace: http://www.myspace.com/otavae
|
 TAGASI
 TRÜKI ARTIKKEL
 SAADA SÕBRALE
|
|
|
